Parts: Rõivas ei kaitsnud meie majandushuve

Tema sõnul loobus Eesti ilmselgelt regionaalsest terminalist, kuigi meie projekt oli kõige parem. “Sealhulgas arvestatakse sõltumatuse, äriplaani, tähtaegade ja investeeringutoetusega. Nende kriteeriumide järgi on olnud kõige parem projekt Eestil,” rääkis Parts. “Kokkuleppega loobuti Eesti majandushuvide kaitsmisest, kuigi meil oli ju parim projekt. Eesti valitsus peaks kaitsma meie, mitte ainult Soome majandushuve.”

Eesti pidanuks seega oma positsiooni jõulisemalt kaitsma. “Miks loobusime, mina aru ei saa. Pidasin ise soomlastega kõnelusi. Miks nüüd loobuti täielikult? Midagi vastu saamata loobuda õigusest olla võrdselt koheldud erinevate terminaliprojektide vahel …”

Kuna LNG gaasi hind kujuneb turuhinna põhjal, siis ei saa öelda, et see kallim tuleks. Gaasi võimalik potentsiaal pikas perspektiivis on Eestile huvitav Partsu sõnul aga siis, kui maailma gaasimajanduses tekib olukord, kus gaas muutub väga konkurentsivõimeliseks energiaallikaks.

“Peame mõtlema 10-20 aastat ette. Olen valitsusega nõus, et peame tegema nii, et gaasiturule tekiks alternatiivne gaasiallikas vajaliku infrastruktuuriga. Terminal on väga vajalik infrastruktuur,” ütles Parts. “Selleks, et regionaalse suurusega terminal tekiks, on olemas Euroopa Liidu kokkulepped, objektiivsed kriteeriumid, millele terminal peab vastama. Neid on kümme. Oli kokkulepe, et terminal tuleb kohta, mis on kõige parem, aga eilne kokkulepe läheb kõrvale kokkulepitud õigusest.”

Märtsis sõlmisid Eesti ja Soome majandusministeerium Partsu sõnul heade kavatsuste kokkuleppe, kus regionaalne terminal nii-öelda ära jagati. “Pool regionaalset terminali Eestis ja pool Soomes. Seda millegipärast uus valitsus ellu ei viinud. Arvan, et asi ei olnud selles, et ettevõtetega ei saadud kokkuleppele. Arvan, et Eesti valitsus ei selgitanud Brüsselis ja teiste liitlaste juures piisavalt meie positsioone.”